Alle Artikel von ‘Vyasa’
09-19 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 19. Vers
तपाम्यहमहं वर्षं निगृण्हाम्युत्सृजामि च | अमृतं चैव मृत्युश्च सदसच्चाहमर्जुन || ९ १९ ||
09-19 tapamy aham aham varsam nigrhnamy utsrijami ca amritam caiva mrityus ca sad asac caham arjuna
tapāmyahamahaṃ varṣaṃ nigṛṇhāmyutsṛjāmi ca amṛtaṃ caiva mṛtyuśca sadasaccāhamarjuna Vereinfachte Transkription: tapamy aham aham varsam nigrhnamy utsrijami ca amritam caiva mrityus ca sad asac caham arjuna iTrans: tapaamyahamahaM varshha.n nigR^iNhaamyutsR^ijaami cha amR^ita.n chaiva mR^ityushcha sadasach{}chaahamarjuna
09-19 Als Sonne spende Ich Wärme; Ich halte den Regen zurück und lasse ihn fallen; Ich bin unsterblich und auch der Tod, das Sein und das Nichtsein, Oh Arjuna
09-20 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 20. Vers
त्रैविद्या मां सोमपाः पूतपापा यज्ञैरिष्ट्वा स्वर्गतिं प्रार्थयन्ते | ते पुण्यमासाद्य सुरेन्द्रलोकं अश्नन्ति दिव्यान्दिवि देवभोगान् || ९ २० ||
09-20 trai-vidya mam soma-pah puta-papa yajnair istva svar-gatim prarthayante te punyam asadya surendra-lokam asnanti divyan divi deva-bhogan
traividyā māṃ somapāḥ pūtapāpā yajñairiṣṭvā svargatiṃ prārthayante te puṇyamāsādya surendralokaṃ aśnanti divyāndivi devabhogān Vereinfachte Transkription: trai-vidya mam soma-pah puta-papa yajnair istva svar-gatim prarthayante te punyam asadya surendra-lokam asnanti divyan divi deva-bhogan iTrans: traividyaa maa.n somapaaH puutapaapaa yaGYairishh{}Tvaa svargatiM praarthayante te puNyamaasaadya surendralokaM ashnanti divyaandivi devabhogaan.h
09-20 Menschen, die drei Veden kennen, Soma trinken, von allen Sünden rein sind und Mich durch Opfer verehren, beten um den Weg in den Himmel; sie erreichen die heilige Welt Gottes und der Götter und genießen im Himmel die göttlichen Freuden der Götter
09-21 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 21. Vers
ते तं भुक्त्वा स्वर्गलोकं विशालं क्षीणे पुण्ये मर्त्यलोकं विशन्ति | एवं त्रयीधर्ममनुप्रपन्ना गतागतं कामकामा लभन्ते || ९ २१ ||
09-21 te tam bhuktva svarga-lokam visalam ksine punye martya-lokam vishanti evam trayi-dharmam anuprapanna gatagatam kama-kama labhante
te taṃ bhuktvā svargalokaṃ viśālaṃ kṣīṇe puṇye martyalokaṃ viśanti evaṃ trayīdharmamanuprapannā gatāgataṃ kāmakāmā labhante Vereinfachte Transkription: te tam bhuktva svarga-lokam visalam ksine punye martya-lokam vishanti evam trayi-dharmam anuprapanna gatagatam kama-kama labhante iTrans: te taM bhuk{}tvaa svargalokaM vishaalaM kshiiNe puNye martyalokaM vishanti . evaM trayiidharmamanuprapannaa gataagataM …
09-21 Sie treten, nachdem sie den gewaltigen Himmel genossen haben, in die Welt der Sterblichen ein, wenn ihr Verdienst erschöpft ist; da sie an den Vorschriften der drei Veden festhalten, das Gewünschte begehren, gelangen sie in einen Zustand des Kommens und Gehens
09-22 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 22. Vers
अनन्याश्चिन्तयन्तो मां ये जनाः पर्युपासते | तेषां नित्याभियुक्तानां योगक्षेमं वहाम्यहम् || ९ २२ ||
09-22 ananyas cintayanto mam ye janah paryupasate tesham nityabhiyuktanam yoga-ksemam vahamy aham
ananyāścintayanto māṃ ye janāḥ paryupāsate teṣāṃ nityābhiyuktānāṃ yogakṣemaṃ vahāmyaham Vereinfachte Transkription: ananyas cintayanto mam ye janah paryupasate tesham nityabhiyuktanam yoga-ksemam vahamy aham iTrans: ananyaashchintayanto maa.n ye janaaH paryupaasate teshhaa.n nityaabhiyuk{}taanaa.n yogakshemaM vahaamyaham.h
09-22 Den Menschen, die nur Mich allein verehren, an nichts anderes denken und immer die Einheit fühlen, gebe Ich mit Sicherheit das, was sie noch nicht haben und bewahre ihnen, was sie bereits besitzen
09-23 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 23. Vers
येऽप्यन्यदेवताभक्ता यजन्ते श्रद्धयान्विताः | तेऽपि मामेव कौन्तेय यजन्त्यविधिपूर्वकम् || ९ २३ ||
09-23 ye ’py anya-devata-bhakta yajante shraddhayanvitah te ’pi mam eva kaunteya yajanty avidhi-purvakam
ye ’pyanyadevatābhaktā yajante śraddhayānvitāḥ te ’pi māmeva kaunteya yajantyavidhipūrvakam Vereinfachte Transkription: ye ’py anya-devata-bhakta yajante shraddhayanvitah te ’pi mam eva kaunteya yajanty avidhi-purvakam iTrans: ye.apyanyadevataabhak{}taa yajante shraddhayaanvitaaH te.api maameva kaunteya yajantyavidhipuurvakam.h
09-23 Selbst fromme Menschen, die die Devas, die Engelswesen, verehren, verehren allein Mich, Oh Arjuna, aber auf die falsche Weise
09-24 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 24. Vers
अहं हि सर्वयज्ञानां भोक्ता च प्रभुरेव च | न तु मामभिजानन्ति तत्त्वेनातश्च्यवन्ति ते || ९ २४ ||
09-24 aham hi sarva-yajnanam bhokta ca prabhur eva ca na tu mam abhijananti tattvenatas cyavanti te
ahaṃ hi sarvayajñānāṃ bhoktā ca prabhureva ca na tu māmabhijānanti tattvenātaścyavanti te Vereinfachte Transkription: aham hi sarva-yajnanam bhokta ca prabhur eva ca na tu mam abhijananti tattvenatas cyavanti te iTrans: ahaM hi sarvayaGYaanaaM bhok{}taa cha prabhureva cha na tu maamabhijaananti tattvenaatashchyavanti te
09-24 Denn Ich allein bin der Genießende und der Herr aller Opfer. Sie aber kennen nicht Mein wahres Wesen und daher fallen sie und kehren zu dieser Welt der Sterblichkeit zurück
09-25 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 25. Vers
यान्ति देवव्रता देवान्पितॄन्यान्ति पितृव्रताः | भूतानि यान्ति भूतेज्या यान्ति मद्याजिनोऽपि माम् || ९ २५ ||
09-25 yanti deva-vrata devan pitrn yanti pitr-vratah bhutani yanti bhutejya yanti mad-yajino ’pi mam
yānti devavratā devān pitṝnyānti pitṛvratāḥ bhūtāni yānti bhūtejyā yānti madyājino ’api mām Vereinfachte Transkription: yanti deva-vrata devan pitrn yanti pitr-vratah bhutani yanti bhutejya yanti mad-yajino ’pi mam iTrans: yaanti devavrataa devaan pitR^Inyaanti pitR^ivrataaH bhuutaani yaanti bhuutejyaa yaanti madyaajino.api maam.h
09-25 Wer den Devas, den Engeln huldigt, geht zu ihnen. Wer den Vorfahren huldigt, geht zu den Vorfahren. Zu den über die Elemente bestimmenden Gottheiten gehen diejenigen, die ihnen huldigen. Wer aber an Mich glaubt, kommt zu Mir
09-26 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 26. Vers
पत्रं पुष्पं फलं तोयं यो मे भक्त्या प्रयच्छति | तदहं भक्त्युपहृतमश्नामि प्रयतात्मनः || ९ २६ ||
09-26 patram puspam phalam toyam yo me bhaktya prayacchati tad aham bhakty-upahrtam asnami prayatatmanah
patraṃ puṣpaṃ phalaṃ toyaṃ yo me bhaktyā prayacchati tadahaṃ bhaktyupahṛtam aśnāmi prayatātmanaḥ Vereinfachte Transkription: patram puspam phalam toyam yo me bhaktya prayacchati tad aham bhakty-upahrtam asnami prayatatmanah iTrans: patraM pushhpaM phalaM toyaM yo me bhak{}tyaa prayach{}chhati tadahaM bhak{}tyupahR^itam ashnaami prayataatmanaH
09-26 Wer mir mit Hingabe ein Blatt (Patram), eine Blume (Pushpam), eine Frucht (Phalam) oder ein wenig Wasser (Toyam) mit Hingabe (Bhakti) darbringt, dessen so hingebungsvoll und mit reinem Geist gegebenes Opfer nehme Ich an
09-27 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 27. Vers
यत्करोषि यदश्नासि यज्जुहोषि ददासि यत् | यत्तपस्यसि कौन्तेय तत्कुरुष्व मदर्पणम् || ९ २७ ||
09-27 yat karosi yad asnasi yaj juhosi dadasi yat yat tapasyasi kaunteya tat kurusva mad-arpanam
yatkaroṣi yadaśnāsi yajjuhoṣi dadāsi yat yattapasyasi kaunteya tatkuruṣva madarpaṇam Vereinfachte Transkription: yat karosi yad asnasi yaj juhosi dadasi yat yat tapasyasi kaunteya tat kurusva mad-arpanam iTrans: yatkaroshhi yadashnaasi yaj{}juhoshhi dadaasi yat.h yattapasyasi kaunteya tatkurushhva madarpaNam.h
09-27 Alles was du tust, alles was du isst, alles was du opferst, alles was du gibst, jede Askese, Oh Arjuna, bringe es Mir zum Opfer
09-28 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 28. Vers
शुभाशुभफलैरेवं मोक्ष्यसे कर्मबन्धनैः | संन्यासयोगयुक्तात्मा विमुक्तो मामुपैष्यसि || ९ २८ ||
09-28 subhasubha-phalair evam moksyase karma-bandhanaih sannyasa-yoga-yuktatma vimukto mam upaisyasi
śubhāśubhaphalairevaṃ mokṣyase karmabandhanaiḥ saṃnyāsayogayuktātmā vimukto māmupaiṣyasi Vereinfachte Transkription: subhasubha-phalair evam moksyase karma-bandhanaih sannyasa-yoga-yuktatma vimukto mam upaisyasi iTrans: shubhaashubhaphalairevaM mokshyase karmabandhanaiH sa.nnyaasayogayuk{}taatmaa vimuk{}to maamupaishhyasi
09-28 So wirst du aus den Banden des Karmas befreit werden, die gute und schlechte Früchte bringen. Dein Geist wird fest sein im Yoga der Entsagung und so befreit wirst du zu Mir kommen
09-29 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 29. Vers
समोऽहं सर्वभूतेषु न मे द्वेष्योऽस्ति न प्रियः | ये भजन्ति तु मां भक्त्या मयि ते तेषु चाप्यहम् || ९ २९ ||
09-29 samo ’ham sarva-bhutesu na me dvesyo ’sti na priyah ye bhajanti tu mam bhaktya mayi te tesu capy aham
09-29 Ich bin allen Wesen gegenüber gleich; niemanden hasse oder liebe Ich; die Menschen aber, die Mich mit Hingebung verehren, sind in Mir, und Ich bin auch in ihnen
09-30 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 30. Vers
अपि चेत्सुदुराचारो भजते मामनन्यभाक् | साधुरेव स मन्तव्यः सम्यग्व्यवसितो हि सः || ९ ३० ||
09-30 api cet su-duracaro bhajate mam ananya-bhak sadhur eva sa mantavyah samyag vyavasito hi sah
api cetsudurācāro bhajate māmananyabhāk sādhureva sa mantavyaḥ samyagvyavasito hi saḥ Vereinfachte Transkription: api cet su-duracaro bhajate mam ananya-bhak sadhur eva sa mantavyah samyag vyavasito hi sah iTrans api chetsuduraachaaro bhajate maamananyabhaak.h saadhureva sa mantavyaH samyagvyavasito hi saH
09-30 Selbst wenn ein Mensch der größte Sünder ist, wenn er Mich mit ausschließlicher Hingabe verehrt, muss er als rechtschaffen angesehen werden, denn er hat richtig entschieden
09-31 Devanagari Bhagavad Gita 9. Kapitel 31. Vers
क्षिप्रं भवति धर्मात्मा शश्वच्छान्तिं निगच्छति | कौन्तेय प्रतिजानीहि न मे भक्तः प्रणश्यति || ९ ३१ ||
09-31 ksipram bhavati dharmatma sasvac-chantim nigacchati kaunteya pratijanihi na me bhaktah pranasyati
kṣipraṃ bhavati dharmātmā śaśvacchāntiṃ nigacchati kaunteya pratijānīhi na me bhaktaḥ praṇaśyati Vereinfachte Transkription: ksipram bhavati dharmatma sasvac-chantim nigacchati kaunteya pratijanihi na me bhaktah pranasyati iTrans: kshipraM bhavati dharmaatmaa shashvach{}chhaanti.n nigach{}chhati kaunteya pratijaaniihi na me bhak{}taH praNashyati