06-20 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 20. Vers
यत्रोपरमते चित्तं निरुद्धं योगसेवया | यत्र चैवात्मनात्मानं पश्यन्नात्मनि तुष्यति || ६ २० ||
Alle Artikel von ‘Vyasa’
06-20 yatroparamate cittam niruddham yoga-sevaya yatra caivatmanatmanam pasyann atmani tusyati
yatroparamate cittaṃ niruddhaṃ yogasevayā yatra caivātmanātmānaṃ paśyannātmani tuṣyati Vereinfachte Transkription: yatroparamate cittam niruddham yoga-sevaya yatra caivatmanatmanam pasyann atmani tusyati iTrans: yatroparamate chittaM niruddhaM yogasevayaa yatra chaivaatmanaatmaanaM pashyannaatmani tushhyati
06-20 Wenn der Geist, bezähmt durch die Yogapraxis, zur Ruhe gekommen ist, und wenn er selbst sein Selbst schaut, ist er in sich selbst zufrieden
06-21 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 21. Vers
सुखमात्यन्तिकं यत्तद् बुद्धिग्राह्यमतीन्द्रियम् | वेत्ति यत्र न चैवायं स्थितश्चलति तत्त्वतः || ६ २१ ||
06-21 sukham atyantikam yat tad buddhi-grahyam atindriyam vetti yatra na caivayam sthitas calati tattvatah
sukhamātyantikaṃ yattad buddhigrāhyamatīndriyam vetti yatra na caivāyaṃ sthitaścalati tattvataḥ Vereinfachte Transkription: sukham atyantikam yat tad buddhi-grahyam atindriyam vetti yatra na caivayam sthitas calati tattvatah iTrans: sukhamaatyantikaM yattad.h buddhigraahyamatiindriyam.h vetti yatra na chaivaayaM sthitashchalati tattvataH
06-21 Wenn der Yogi diese grenzenlose Wonne fühlt, die von reinem Verstand nur erfasst werden kann, und die die Sinne übersteigt, und wenn er fest in dieser Wonne ruht, weicht er niemals von der Wahrheit ab
06-22 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 22. Vers
यं लब्ध्वा चापरं लाभं मन्यते नाधिकं ततः | यस्मिन्स्थितो न दुःखेन गुरुणापि विचाल्यते || ६ २२ ||
06-22 yam labdhva caparam labham manyate nadhikam tatah yasmin sthito na duhkhena gurunapi vicalyate
yaṃ labdhvā cāparaṃ lābhaṃ manyate nādhikaṃ tataḥ yasminsthito na duḥkhena guruṇāpi vicālyate Vereinfachte Transkription: yam labdhva caparam labham manyate nadhikam tatah yasmin sthito na duhkhena gurunapi vicalyate iTrans: yaM labdhvaa chaaparaM laabhaM manyate naadhikaM tataH yasminsthito na duHkhena guruNaapi vichaalyate
06-22 Das, was für ihn, den nicht zu übertreffenden Gewinn darstellt, wenn er ihn einmal erlangt hat; das, was ihn auch von der größten Sorge nicht erschüttert sein lässt, wenn er fest darin ruht,
06-23 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 23. Vers
तं विद्याद् दुःखसंयोगवियोगं योगसंज्ञितम् | स निश्चयेन योक्तव्यो योगोऽनिर्विण्णचेतसा || ६ २३ ||
06-23 tam vidyad duhkha-samyoga- viyogam yoga-samjnitam sa niscayena yoktavyo yogo ’nirvinna-cetasa
taṃ vidyād duḥkhasaṃyogaviyogaṃ yogasaṃjñitam sa niścayena yoktavyo yogo ’nirviṇṇacetasā Vereinfachte Transkription: tam vidyad duhkha-samyogaviyogam yoga-samjnitam sa niscayena yoktavyo yogo ’nirvinna-cetasa iTrans: taM vidyaad.h duHkhasa.nyogaviyogaM yogasa.nGYitam.h sa nishchayena yok{}tavyo yogo.anirviNNachetasaa
06-23 Möge dies den Namen Yoga tragen, das Aufhören des Einsseins mit dem Schmerz. Dieser Yoga ist mit Entschlossenheit und unverzagtem Geist zu üben
06-24 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 24. Vers
सङ्कल्पप्रभवान्कामांस्त्यक्त्वा सर्वानशेषतः | मनसैवेन्द्रियग्रामं विनियम्य समन्ततः || ६ २४ ||
06-24 sankalpa-prabhavan kamams tyaktva sarvan asesatah manasaivendriya-gramam viniyamya samantatah
saṅkalpaprabhavānkāmāṃstyaktvā sarvānaśeṣataḥ manasaivendriyagrāmaṃ viniyamya samantataḥ Vereinfachte Transkription: sankalpa-prabhavan kamamstyaktva sarvan asesatah manasaivendriya-gramam viniyamya samantatah iTrans: saN^kal{}paprabhavaankaamaa.nstyak{}tvaa sarvaanasheshhataH manasaivendriyagraamaM viniyamya samantataH
06-24 Indem er vorbehaltlos alle aus Sankalpa entstandenen Wünsche aufgibt und durch den Geist die Gesamtheit der Sinne von allen Seiten her vollständig einschränkt,
06-25 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 25. Vers
शनैः शनैरुपरमेद् बुद्ध्या धृतिगृहीतया | आत्मसंस्थं मनः कृत्वा न किंचिदपि चिन्तयेत् || ६ २५ ||
06-25 sanaih sanair uparamed buddhya dhrti-grhitaya atma-samstham manah kritva na kincid api cintayet
śanaiḥ śanairuparamed buddhyā dhṛtigṛhītayā ātmasaṃsthaṃ manaḥ kṛtvā na kiṃcidapi cintayet Vereinfachte Transkription: sanaih sanair uparamed buddhya dhrti-grhitaya atma-samstham manah kritva na kincid api cintayet iTrans: shanaiH shanairuparamed.h bud.hdhyaa dhR^itigR^ihiitayaa aatmasa.nsthaM manaH kR^itvaa na ki.nchidapi chintayet.h
06-25 Erlange er allmählich Ruhe, nachdem der Verstand zum Stillstand gekommen ist. Wenn der Geist dazu gebracht worden ist, sich im Selbst zu verankern, denke er an nichts
06-26 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 26. Vers
यतो यतो निश्चरति मनश्चंचलमस्थिरम् | ततस्ततो नियम्यैतदात्मन्येव वशं नयेत् || ६ २६ ||
06-26 yato yato niscalati manas cancalam asthiram tatas tato niyamyaitad atmany eva vasam nayet
yato yato niścarati manaścaṃcalamasthiram tatastato niyamyaitadātmanyeva vaśaṃ nayet Vereinfachte Transkription: yato yato niscalati manas cancalam asthiram tatas tato niyamyaitad atmany eva vasam nayet iTrans: yato yato nishcharati manashcha.nchalamasthiram.h tatastato niyamyaitadaatmanyeva vashaM nayet.h
06-26 Von jeglicher Ursache, die den ruhelosen und unsteten Geist wandern lässt, werde dieser abgezogen und nur der alleinigen Kontrolle des Selbst unterstellt
06-27 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 27. Vers
प्रशान्तमनसं ह्येनं योगिनं सुखमुत्तमम् | उपैति शान्तरजसं ब्रह्मभूतमकल्मषम् || ६ २७ ||
06-27 prashanta-manasam hy enam yoginam sukham uttamam upaiti santa-rajasam brahma-bhutam akalmasam
praśāntamanasaṃ hyenaṃ yoginaṃ sukhamuttamam upaiti śāntarajasaṃ brahmabhūtamakalmaṣam Vereinfachte Transkription: prashanta-manasam hy enam yoginam sukham uttamam upaiti santa-rajasam brahma-bhutam akalmasam iTrans: prashaantamanasaM hyenaM yoginaM sukhamuttamam.h upaiti shaantarajasaM brahmabhuutamakalmashham.h
06-27 Höchste Wonne erfährt wahrlich der Yogi, dessen Geist sehr friedvoll ist und dessen Leidenschaft gestillt wurde, der Brahman geworden ist und der keine Sünden hat
06-28 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 28. Vers
युञ्जन्नेवं सदात्मानं योगी विगतकल्मषः | सुखेन ब्रह्मसंस्पर्शमत्यन्तं सुखमश्नुते || ६ २८ ||
06-28 yunjann evam sadatmanam yogi vigata-kalmasah sukhena brahma-samsparsham atyantam sukham asnute
yuñjannevaṃ sadātmānaṃ yogī vigatakalmaṣaḥ sukhena brahmasaṃsparśamatyantaṃ sukhamaśnute Vereinfachte Transkription: yunjann evam sadatmanam yogi vigata-kalmasah sukhena brahma-samsparsham atyantam sukham asnute iTrans: yuJN{}jannevaM sadaatmaanaM yogii vigatakalmashhaH sukhena brahmasa.nsparshamatyantaM sukhamashnute
06-28 Der Yogi, dessen Geist immer auf diese Weise beschäftigt ist, und der keine Sünden hat – der also sein Karma ausgearbeitet hat – genießt leicht die Seligkeit, die aus der Berührung mit Brahman entsteht
06-29 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 29. Vers
सर्वभूतस्थमात्मानं सर्वभूतानि चात्मनि | ईक्षते योगयुक्तात्मा सर्वत्र समदर्शनः || ६ २९ ||
06-29 sarva-bhuta-stham atmanam sarva-bhutani catmani iksate yoga-yuktatma sarvatra sama-darshanah
sarvabhūtasthamātmānaṃ sarvabhūtāni cātmani īkṣate yogayuktātmā sarvatra samadarśanaḥ Vereinfachte Transkription: sarva-bhuta-stham atmanam sarva-bhutani catmani iksate yoga-yuktatma sarvatra sama-darshanah iTrans: sarvabhuutasthamaatmaanaM sarvabhuutaani chaatmani iikshate yogayuk{}taatmaa sarvatra samadarshanaH
06-29 Wenn dein Geist durch Yoga harmonisch geworden ist, sieht er das Selbst in allen Wesen wohnen und alle Wesen im Selbst. Er sieht überall dasselbe
06-30 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 30. Vers
यो मां पश्यति सर्वत्र सर्वं च मयि पश्यति | तस्याहं न प्रणश्यामि स च मे न प्रणश्यति || ६ ३० ||
06-30 yo mam pasyati sarvatra sarvam ca mayi pasyati tasyaham na pranasyami sa ca me na pranasyati
06-30 Wer überall Mich und alles in Mir sieht, kann niemals von Mir getrennt werden und auch Ich werde nicht von ihm getrennt
06-31 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 31. Vers
सर्वभूतस्थितं यो मां भजत्येकत्वमास्थितः | सर्वथा वर्तमानोऽपि स योगी मयि वर्तते || ६ ३१ ||
06-31 sarva-bhuta-sthitam yo mam bhajaty ekatvam asthitah sarvatha vartamano ’pi sa yogi mayi vartate
sarvabhūtasthitaṃ yo māṃ bhajatyekatvamāsthitaḥ sarvathā vartamāno ’pi sa yogī mayi vartate Vereinfachte Transkription: sarva-bhuta-sthitam yo mam bhajaty ekatvam asthitah sarvatha vartamano ’pi sa yogi mayi vartate iTrans: sarvabhuutasthitaM yo maaM bhajatyekatvamaasthitaH sarvathaa vartamaano.api sa yogii mayi vartate
06-31 Der Yogi, der in Einheit verwurzelt, Mich als das allen Wesen Innewohnende verehrt, der weilt in Mir ungeachtet seiner Lebensumstände
06-32 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 32. Vers
आत्मौपम्येन सर्वत्र समं पश्यति योऽर्जुन | सुखं वा यदि वा दुःखं स योगी परमो मतः || ६ ३२ ||
06-32 atmaupamyena sarvatra samam pasyati yo ’rjuna sukham va yadi va duhkham sa yogi paramo matah
ātmaupamyena sarvatra samaṃ paśyati yo ’rjuna sukhaṃ vā yadi vā duḥkhaṃ sa yogī paramo mataḥ Vereinfachte Transkription: atmaupamyena sarvatra samam pasyati yo ’rjuna sukham va yadi va duhkham sa yogi paramo matah iTrans: aatmaupamyena sarvatra samaM pashyati yo.arjuna sukhaM vaa yadi vaa duHkhaM sa yogii …
06-32 Wer durch das Gleichsein des Selbst, Oh Arjuna, überall dasselbe sieht, sei es in Sukha oder Dukha, also Schmerz oder Freude/Vergnügen, wird als höchster Yogi betrachtet
06-33 Devanagari Bhagavad Gita 6. Kapitel 33. Vers
अर्जुन उवाच | योऽयं योगस्त्वया प्रोक्तः साम्येन मधुसूदन | एतस्याहं न पश्यामि चंचलत्वात्स्थितिं स्थिराम् || ६ ३३ ||