Alle Artikel von ‘Vyasa’
16-19 Devanagari Bhagavad Gita 16. Kapitel 19. Vers
तानहं द्विषतः क्रुरान्संसारेषु नराधमान् | क्षिपाम्यजस्रमशुभानासुरीष्वेव योनिषु || १६ १९ ||
16-19 tan aham dvisatah kruran samsaresu naradhaman ksipamy ajasram asubhan asurisv eva yonisu
tānahaṃ dviṣataḥ krurān saṃsāreṣu narādhamān kṣipāmyajasramaśubhān āsurīṣveva yoniṣu Vereinfachte Transkription: tan aham dvisatah kruran samsaresu naradhaman ksipamy ajasram asubhan asurisv eva yonisu iTrans: taanahaM dvishhataH kruraan sa.nsaareshhu naraadhamaan.h kshipaamyajasramashubhaan aasuriishhveva yonishhu
16-19 Diese grausamen Hasser, die Übelsten unter den Menschen auf der Welt, diese Bösewichte stoße Ich nur in den Schoß von Dämonen
16-20 Devanagari Bhagavad Gita 16. Kapitel 20. Vers
आसुरीं योनिमापन्ना मूढा जन्मनि जन्मनि | मामप्राप्यैव कौन्तेय ततो यान्त्यधमां गतिम् || १६ २० ||
16-20 asurim yonim apanna mudha janmani janmani mam aprapyaiva kaunteya tato yanty adhamam gatim
āsurīṃ yonimāpannā mūḍhā janmani janmani māmaprāpyaiva kaunteya tato yāntyadhamāṃ gatim Vereinfachte Transkription: asurim yonim apanna mudha janmani janmani mam aprapyaiva kaunteya tato yanty adhamam gatim iTrans: aasurii.n yonimaapannaa muuDhaa janmanijanmani maamapraapyaiva kaunteya tato yaantyadhamaa.n gatim.h
16-20 Wenn sie so Geburt um Geburt in dämonische Mutterschöße gehen, der Täuschung unterliegen und Mich nicht erreichen, fallen sie, Oh Arjuna, in einen noch tieferen Zustand
16-21 Devanagari Bhagavad Gita 16. Kapitel 21. Vers
त्रिविधं नरकस्येदं द्वारं नाशनमात्मनः | कामः क्रोधस्तथा लोभस्तस्मादेतत्त्रयं त्यजेत् || १६ २१ ||
16-21 tri-vidham narakasyedam dvaram nasanam atmanah kamah krodhas tatha lobhas tasmad etat trayam tyajet
trividhaṃ narakasyedaṃ dvāraṃ nāśanamātmanaḥ kāmaḥ krodhastathā lobhas tasmādetattrayaṃ tyajet Vereinfachte Transkription: tri-vidham narakasyedam dvaram nasanam atmanah kamah krodhas tatha lobhas tasmad etat trayam tyajet iTrans: trividhaM narakasyedaM dvaaraM naashanamaatmanaH kaamaH krodhastathaa lobhas tasmaadetattrayaM tyajet.h
16-21 Dreifach ist das Tor zu dieser zerstörenden Hölle – Lust (Kama), Zorn (Krodha) und Gier (Lobha); daher müssen diese drei aufgegeben werden
16-22 Devanagari Bhagavad Gita 16. Kapitel 22. Vers
एतैर्विमुक्तः कौन्तेय तमोद्वारैस्त्रिभिर्नरः | आचरत्यात्मनः श्रेयस्ततो याति परां गतिम् || १६ २२ ||
16-22 etair vimuktah kaunteya tamo-dvarais tribhir narah acaraty atmanah sreyas tato yati param gatim
etairvimuktaḥ kaunteya tamodvāraistribhirnaraḥ ācaratyātmanaḥ śreyas tato yāti parāṃ gatim Vereinfachte Transkription: etair vimuktah kaunteya tamo-dvarais tribhir narah acaraty atmanah sreyas tato yati param gatim iTrans: etairvimuk{}taH kaunteya tamodvaaraistribhirnaraH aacharatyaatmanaH shreyas tato yaati paraaM gatim.h
16-22 Ein Mensch, der von diesen drei Toren zur Dunkelheit befreit ist, Oh Arjuna, praktiziert das, was für ihn gut ist, und gelangt so zum höchsten Ziel
16-23 Devanagari Bhagavad Gita 16. Kapitel 23. Vers
यः शास्त्रविधिमुत्सृज्य वर्तते कामकारतः | न स सिद्धिमवाप्नोति न सुखं न परां गतिम् || १६ २३ ||
16-23 yah shastra-vidhim utsrjya vartate kama-karatah na sa siddhim avapnoti na sukham na param gatim
yaḥ śāstravidhimutsṛjya vartate kāmakārataḥ na sa siddhimavāpnoti na sukhaṃ na parāṃ gatim Vereinfachte Transkription: yah shastra-vidhim utsrjya vartate kama-karatah na sa siddhim avapnoti na sukham na param gatim iTrans: yaH shaastravidhimutsR^ijya vartate kaamakaarataH na sa siddhimavaap{}noti na sukhaM na paraaM gatim.h
16-23 Wer die Gebote der Schriften missachtet und unter dem Eindruck von Wünschen handelt, erreicht weder Vollkommenheit, noch Glück, noch das höchste Ziel
16-24 Devanagari Bhagavad Gita 16. Kapitel 24. Vers
तस्माच्छास्त्रं प्रमाणं ते कार्याकार्यव्यवस्थितौ | ज्ञात्वा शास्त्रविधानोक्तं कर्म कर्तुमिहार्हसि || १६ २४ ||
16-24 tasmac chastram pramanam te karyakarya-vyavasthitau jnatva shastra-vidhanoktam karma kartum iharhasi
tasmācchāstraṃ pramāṇaṃ te kāryākāryavyavasthitau jñātvā śāstravidhānoktaṃ karma kartumihārhasi Vereinfachte Transkription: tasmac chastram pramanam te karyakarya-vyavasthitau jnatva shastra-vidhanoktam karma kartum iharhasi iTrans: tasmaach{}chhaastraM pramaaNaM te kaaryaakaaryavyavasthitau GYaatvaa shaastravidhaanok{}ta.n karma kartumihaarhasi
16-24 Daher müssen die Schriften maßgeblich sein, wenn es zu bestimmen gilt, was zu tun und was zu unterlassen ist. Nachdem du verstanden hast, was in den Geboten der Schriften festgehalten ist, musst du in dieser Welt handeln
16-Abschluss Devanagari Bhagavad Gita 16. Kapitel Abschluss
ॐ तत्सदिति श्रीमद् भगवद्गीतासूपनिषत्सु ब्रह्मविद्यायां योगशास्त्रे श्रीकृष्णार्जुनसंवादे दैवासुरसंपद्विभागयोगो नाम षोडशोऽध्यायः || १६ ||
16-Abschluss OM tatsaditi srimad bhagavadgitasupanisatsu brahmavidyayam yogasastre srikrsnarjunasamvade daivasurasampadvibhagayogo nama sodaso ´dhyayah
OM tatsaditi śrīmad bhagavadgītāsūpaniṣatsu brahmavidyāyāṃ yogaśāstre śrīkṛṣṇārjunasaṃvāde daivāsurasaṃpadvibhāgayogo nāma ṣoḍaśo ´dhyāyaḥ Vereinfachte Transkription: OM tatsaditi srimad bhagavadgitasupanisatsu brahmavidyayam yogasastre srikrsnarjunasamvade daivasurasampadvibhagayogo nama sodaso ´dhyayah iTrans: AUM tatsaditi shriimad.h bhagavad.hgiitaasuupanishhatsu brahmavidyaayaa.n yogashaastre shriikR^ishhNaarjunasa.nvaade daivaasurasaMpadvibhaagayogo naama shhoDasho.adhyaayaH
16-Abschluss So endet in den Upanishaden der glorreichen Bhagavad Gita, der Wissenschaft von Brahman, der Schrift über Yoga, des Dialogs zwischen Krishna und Arjuna, das 16. Kapitel mit dem Namen: Der Yoga der Unterscheidung zwischen dem Lichtvollen (Göttlichen) und dem Unguten (Dämonischen)
17-01 Devanagari Bhagavad Gita 17. Kapitel 1. Vers
अर्जुन उवाच | ये शास्त्रविधिमुत्सृज्य यजन्ते श्रद्धयान्विताः | तेषां निष्ठा तु का कृष्ण सत्त्वमाहो रजस्तमः || १७ १ ||
17-01 arjuna uvaca ye shastra-vidhim utsrjya yajante shraddhayanvitah tesham nistha tu ka krishna sattvam aho rajas tamah
arjuna uvāca ye śāstravidhimutsṛjya yajante śraddhayānvitāḥ teṣāṃ niṣṭhā tu kā kṛṣṇa sattvamāho rajastamaḥ Vereinfachte Transkription: arjuna uvaca ye shastra-vidhim utsrjya yajante shraddhayanvitah tesham nistha tu ka krishna sattvam aho rajas tamah iTrans: arjuna uvaacha ye shaastravidhimutsR^ijya yajante shraddhayaanvitaaH teshhaa.n nishhThaa tu kaa kR^ishhNa sattvamaaho rajastamaH
17-01 Arjuna sprach: Wie ist der Zustand der Menschen, die gläubig opfern, ohne die Gebote der Schriften zu beachten, Oh Krishna? Sind sie sattwig, rajasig oder tamasig?
17-02 Devanagari Bhagavad Gita 17. Kapitel 2. Vers
श्रीभगवानुवाच | त्रिविधा भवति श्रद्धा देहिनां सा स्वभावजा | सात्त्विकी राजसी चैव तामसी चेति तां शृणु || १७ २ ||
17-02 sri-bhagavan uvaca tri-vidha bhavati shraddha dehinam sa svabhava-ja sattviki rajasi caiva tamasi ceti tam shrinu
śrībhagavānuvāca trividhā bhavati śraddhā dehināṃ sā svabhāvajā sāttvikī rājasī caiva tāmasī ceti tāṃ śṛṇu Vereinfachte Transkription: sri-bhagavan uvaca tri-vidha bhavati shraddha dehinam sa svabhava-ja sattviki rajasi caiva tamasi ceti tam shrinu iTrans: shriibhagavaanuvaacha trividhaa bhavati shraddhaa dehinaa.n saa svabhaavajaa saattvikii raajasii chaiva taamasii cheti …
17-02 Der gepriesene Herr sprach: Von drei Arten ist der in der Natur der Verkörperten liegende Glaube – sattwig (rein), rajasig (leidenschaftlich) oder tamasig (dunkel). Darüber höre jetzt
17-03 Devanagari Bhagavad Gita 17. Kapitel 3. Vers
सत्त्वानुरूपा सर्वस्य श्रद्धा भवति भारत | श्रद्धामयोऽयं पुरुषो यो यच्छ्रद्धः स एव सः || १७ ३ ||
17-03 sattvanurupa sarvasya shraddha bhavati bharata shraddha-mayo ’yam purusho yo yac-chraddhah sa eva sah
sattvānurūpā sarvasya śraddhā bhavati bhārata śraddhāmayo ’yaṃ puruṣo yo yacchraddhaḥ sa eva saḥ Vereinfachte Transkription: sattvanurupa sarvasya shraddha bhavati bharata shraddha-mayo ’yam purusho yo yac-chraddhah sa eva sah iTrans: sattvaanuruupaa sarvasya shraddhaa bhavati bhaarata shraddhaamayo.ayaM purushho yo yach{}chhraddhaH sa eva saH
17-03 Der Glaube eines jeden Menschen entspricht seiner Natur, Oh Arjuna. Der Mensch besteht aus seinem Glauben; so wie der Glaube eines Menschen ist, so ist er
17-04 Devanagari Bhagavad Gita 17. Kapitel 4. Vers
यजन्ते सात्त्विका देवान्यक्षरक्षांसि राजसाः | प्रेतान्भूतगणांश्चान्ये यजन्ते तामसा जनाः || १७ ४ ||
17-04 yajante sattvika devan yaksha-rakshamsi rajasah pretan bhuta-ganams canye yajante tamasa janah
yajante sāttvikā devān yakṣarakṣāṃsi rājasāḥ pretānbhūtagaṇāṃścānye yajante tāmasā janāḥ Vereinfachte Transkription: yajante sattvika devan yaksha-rakshamsi rajasah pretan bhuta-ganams canye yajante tamasa janah iTrans: yajante saattvikaa devaan yaksharakshaa.nsi raajasaaH pretaanbhuutagaNaa.nshchaanye yajante taamasaa janaaH
17-04 Sattwige, reine Menschen verehren die Devas (Engelswesen), rajasige Menschen verehren die Yakshas und die Rakshasas, die anderen (die tamasigen, getäuschten) verehren Gespenster (preta) und die Scharen der Naturgeister (bhuta-ghana)
17-05 Devanagari Bhagavad Gita 17. Kapitel 5. Vers
अशास्त्रविहितं घोरं तप्यन्ते ये तपो जनाः | दम्भाहंकारसंयुक्ताः कामरागबलान्विताः || १७ ५ ||
17-05 ashastra-vihitam ghoram tapyante ye tapo janah dambhahankara-samyuktah kama-raga-balanvitah
aśāstravihitaṃ ghoraṃ tapyante ye tapo janāḥ dambhāhaṃkārasaṃyuktāḥ kāmarāgabalānvitāḥ Vereinfachte Transkription: ashastra-vihitam ghoram tapyante ye tapo janah dambhahankara-samyuktah kama-raga-balanvitah iTrans: ashaastravihitaM ghoraM tapyante ye tapo janaaH dambhaaha.nkaarasa.nyuk{}taaH kaamaraagabalaanvitaaH
17-05 Menschen, die schreckliche, von den Schriften nicht gebotene Askesen üben, die der Heuchelei und dem Egoismus unterliegen und getrieben sind von der Kraft von Gier und Verhaftung,
17-06 Devanagari Bhagavad Gita 17. Kapitel 6. Vers
कर्षयन्तः शरीरस्थं भूतग्राममचेतसः | मां चैवान्तःशरीरस्थं तान्विद्ध्यासुरनिश्चयान् || १७ ६ ||
17-06 karsayantah sarira-stham bhuta-gramam acetasah mam caivantah sarira-stham tan viddhy asura-niscayan
karṣayantaḥ śarīrasthaṃ bhūtagrāmamacetasaḥ māṃ caivāntaḥśarīrasthaṃ tānviddhyāsuraniścayān Vereinfachte Transkription: karsayantah sarira-stham bhuta-gramam acetasah mam caivantah sarira-stham tan viddhy asura-niscayan iTrans: karshhayantaH shariirasthaM bhuutagraamamachetasaH maa.n chaivaantaHshariirastha.n taanvid.hdhyaasuranishchayaan.h