Alle Artikel von ‘Vyasa’
12-05 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 5. Vers
क्लेशोऽधिकतरस्तेषां अव्यक्तासक्तचेतसाम् || अव्यक्ता हि गतिर्दुःखं देहवद्भिरवाप्यते || १२ ५ ||
12-05 kleso ’dhikataras tesam avyaktasakta-cetasam avyakta hi gatir duhkham dehavadbhir avapyate
kleśo ’dhikatarasteṣāṃ avyaktāsaktacetasām avyaktā hi gatir duḥkhaṃ dehavadbhir avāpyate Vereinfachte Transkription: kleso ’dhikataras tesam avyaktasakta-cetasam avyakta hi gatir duhkham dehavadbhir avapyate iTrans: k{}lesho.adhikatarasteshhaa.n avyak{}taasak{}tachetasaam.h avyak{}taahi gatirduHkha.n dehavadbhiravaapyate
12-05 Schwieriger ist es für Menschen, deren Geist auf das Nichtmanifeste gerichtet ist; denn das Ziel, das Nichtmanifeste, ist für den Verkörperten sehr schwer zu erreichen
12-06 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 6. Vers
ये तु सर्वाणि कर्माणि मयि संन्यस्य मत्परः | अनन्येनैव योगेन मां ध्यायन्त उपासते || १२ ६ ||
12-06 ye tu sarvani karmani mayi sannyasya mat-parah ananyenaiva yogena mam dhyayanta upasate
ye tu sarvāṇi karmāṇi mayi saṃnyasya matparaḥ ananyenaiva yogena māṃ dhyāyanta upāsate Vereinfachte Transkription: ye tu sarvani karmani mayi sannyasya mat-parah ananyenaiva yogena mam dhyayanta upasate iTrans: ye tu sarvaaNi karmaaNi mayi sa.nnyasya matparaH ananyenaiva yogena maa.n dhyaayanta upaasate
12-06 Aber den Menschen, die Mich verehren und allen Handlungen in Mir entsagen, die Mich als höchstes Ziel betrachten und mit aufrichtigem Yoga über Mich meditieren,
12-07 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 7. Vers
तेषामहं समुद्धर्ता मृत्युसंसारसागरात् | भवामि न चिरात्पार्थ मय्यावेशितचेतसाम् || १२ ७ ||
12-07 tesam aham samuddharta mrityu-samsara-sagarat bhavami na cirat partha mayy avesita-cetasam
teṣāmahaṃ samuddhartā mṛtyusaṃsārasāgarāt bhavāmi na cirātpārtha mayyāveśitacetasām Vereinfachte Transkription: tesam aham samuddharta mrityu-samsara-sagarat bhavami na cirat partha mayy avesita-cetasam iTrans: teshhaamahaM samuddhartaa mR^ityusa.nsaarasaagaraat.h bhavaami na chiraatpaartha mayyaaveshitachetasaam.h
12-07 Für Menschen, die ihren Geist auf Mich heften, werde Ich schon bald zum Retter aus dem Ozean von Samsara
12-08 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 8. Vers
मय्येव मन आधत्स्व मयि बुद्धिं निवेशय | निवसिष्यसि मय्येव अत ऊर्ध्वं न संशयः || १२ ८ ||
12-08 mayy eva mana adhatsva mayi buddhim nivesaya nivasisyasi mayy eva ata urdhvam na samsayah
mayyeva mana ādhatsva mayi buddhiṃ niveśaya nivasiṣyasi mayyeva ata ūrdhvaṃ na saṃśayaḥ Vereinfachte Transkription: mayy eva mana adhatsva mayi buddhim nivesaya nivasisyasi mayy eva ata urdhvam na samsayah iTrans: mayyeva mana aadhatsva mayi buddhi.n niveshaya nivasishhyasi mayyeva ata uurdhva.n na sa.nshayaH
12-08 Hefte deinen Geist nur auf Mich und deinen Verstand in Mich, (dann) wirst du ohne Zweifel in Mir alleine leben
12-09 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 9. Vers
अथ चित्तं समाधातुं न शक्नोषि मयि स्थिरम् | अभ्यासयोगेन ततो मामिच्छाप्तुं धनंजय || १२ ९ ||
12-09 atha cittam samadhatum na saknosi mayi sthiram abhyasa-yogena tato mam icchaptum dhananjaya
atha cittaṃ samādhātuṃ na śaknoṣi mayi sthiram abhyāsayogena tato māmicchāptuṃ dhanaṃjaya Vereinfachte Transkription: atha cittam samadhatum na saknosi mayi sthiram abhyasa-yogena tato mam icchaptum dhananjaya iTrans: athachittaM samaadhaatuM na shak{}noshhi mayi sthiram.h abhyaasayogena tato maamichchhaap{}tuM dhana.njaya
12-09 Wenn es dir nicht möglich ist, deinen Geist ständig auf Mich zu richten, dann versuche Mich durch den Yoga beständigen Übens zu erreichen, Oh Arjuna
12-10 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 10. Vers
अभ्यासेऽप्यसमर्थोऽसि मत्कर्मपरमो भव | मदर्थमपि कर्माणि कुर्वन्सिद्धिमवाप्स्यसि || १२ १० ||
12-10 abhyase ’py asamartho ’si mat-karma-paramo bhava mad-artham api karmani kurvan siddhim avapsyasi
abhyāse ’pyasamartho ’si matkarmaparamo bhava madarthamapi karmāṇi kurvansiddhimavāpsyasi Vereinfachte Transkription: abhyase ’py asamartho ’si mat-karma-paramo bhava mad-artham api karmani kurvan siddhim avapsyasi iTrans: abhyaase.apyasamartho.asi matkarmaparamo bhava madarthamapi karmaaNi kurvansiddhimavaapsyasi
12-10 Wenn du auch diesen Abhyasa Yoga nicht praktizieren kannst, sei darauf bedacht, um Meinetwillen zu handeln; auch durch das Handeln um Meinetwillen wirst du Vollkommenheit erlangen
12-11 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 11. Vers
अथैतदप्यशक्तोऽसि कर्तुं मद्योगमाश्रितः | सर्वकर्मफलत्यागं ततः कुरु यतात्मवान् || १२ ११ ||
12-11 athaitad apy asakto ’si kartum mad-yogam asritah sarva-karma-phala-tyagam tatah kuru yatatmavan
athaitadapyaśakto ’si kartuṃ madyogamāśritaḥ sarvakarmaphalatyāgaṃ tataḥ kuru yatātmavān Vereinfachte Transkription: athaitad apy asakto ’si kartum mad-yogam asritah sarva-karma-phala-tyagam tatah kuru yatatmavan iTrans: athaitadapyashak{}to.asi kartuM madyogamaashritaH sarvakarmaphalatyaagaM tataH kuru yataatmavaan.h
12-11 Wenn du auch das nicht tun kannst, entsage selbstbeherrscht den Früchten allen Tuns, nachdem du die Einheit mit Mir gesucht hast
12-12 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 12. Vers
श्रेयो हि ज्ञानमभ्यासाज्ज्ञानाद्ध्यानं विशिष्यते | ध्यानात्कर्मफलत्यागस्त्यागाच्छांतिरनन्तरम् || १२ १२ ||
12-12 sreyo hi jnanam abhyasaj jnanad dhyanam visisyate dhyanat karma-phala-tyagas tyagac chantir anantaram
śreyo hi jñānamabhyāsājjñānāddhyānaṃ viśiṣyate dhyānātkarmaphalatyāgastyāgācchāṃtiranantaram Vereinfachte Transkription: sreyo hi jnanam abhyasaj jnanad dhyanam visisyate dhyanat karma-phala-tyagas tyagac chantir anantaram iTrans: shreyo hi GYaanamabhyaasaajGYaanaad.hdhyaanaM vishishhyate dhyaanaatkarmaphalatyaagastyaagaach{}chhaa.ntiranantaram.h
12-12 Besser als Üben ist in der Tat Erkenntnis; besser als Erkenntnis ist Meditation; dann der Verzicht auf die Früchte des Handelns: Frieden folgt unmittelbar auf Entsagung
12-13 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 13. Vers
अद्वेष्टा सर्वभूतानां मैत्रः करुण एव च | निर्ममो निरहङ्कारः समदुःखसुखः क्षमी || १२ १३ ||
12-13 advesta sarva-bhutanam maitrah karuna eva ca nirmamo nirahankarah sama-duhkha-sukhah ksami
adveṣṭā sarvabhūtānāṃ maitraḥ karuṇa eva ca nirmamo nirahaṅkāraḥ samaduḥkhasukhaḥ kṣamī Vereinfachte Transkription: advesta sarva-bhutanam maitrah karuna eva ca nirmamo nirahankarah sama-duhkha-sukhah ksami iTrans: adveshhTaa sarvabhuutaanaaM maitraH karuNa eva cha nirmamo nirahaN^kaaraH samaduHkhasukhaH kshamii
12-13 Wer kein Geschöpf hasst, wer zu allen freundlich und mitfühlend (voller Liebe) ist, wer frei ist von Verhaftung und Ichgedanken, ausgeglichen in Vergnügen und Schmerz und nachsichtig,
12-14 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 14. Vers
संतुष्टः सततं योगी यतात्मा दृढनिश्चयः | मय्यर्पितमनोबुद्धिर्यो मद्भक्तः स मे प्रियः || १२ १४ ||
12-14 santustah satatam yogi yatatma drdha-niscayah mayy arpita-mano-buddhir yo mad-bhaktah sa me priyah
saṃtuṣṭaḥ satataṃ yogī yatātmā dṛḍhaniścayaḥ mayyarpitamanobuddhir yo madbhaktaḥ sa me priyaḥ Vereinfachte Transkription: santustah satatam yogi yatatma drdha-niscayah mayy arpita-mano-buddhir yo mad-bhaktah sa me priyah iTrans: sa.ntushhTaH satataM yogii yataatmaa dR^iDhanishchayaH mayyarpitamanobuddhir yo madbhak{}taH sa me priyaH
12-14 Wer stets zufrieden ist, beständig in der Meditation, selbstbeherrscht und mit fester Überzeugung, und dessen Geist und Verstand auf Mich gerichtet sind, er, der Mich verehrt, dieser ruht in Meiner Liebe
12-15 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 15. Vers
यस्मान्नोद्विजते लोको लोकान्नोद्विजते च यः | हर्षामर्षभयोद्वेगैर्मुक्तो यः स च मे प्रियः || १२ १५ ||
12-15 yasman nodvijate loko lokan nodvijate ca yah harsamarsa-bhayodvegair mukto yah sa ca me priyah
yasmānnodvijate loko lokānnodvijate ca yaḥ harṣāmarṣabhayodvegair mukto yaḥ sa ca me priyaḥ Vereinfachte Transkription: yasman nodvijate loko lokan nodvijate ca yah harsamarsa-bhayodvegair mukto yah sa ca me priyah iTrans: yasmaannodvijate loko lokaannodvijate cha yaH harshhaamarshhabhayodvegair muk{}to yaH sa cha me priyaH
12-15 Der Mensch, durch den die Welt nicht beunruhigt wird, der auch selbst durch die Welt nicht beunruhigt werden kann, und der frei ist von Freude, Furcht und Angst – dieser ruht in Meiner Liebe
12-16 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 16. Vers
अनपेक्षः शुचिर्दक्ष उदासीनो गतव्यथः | सर्वारम्भपरित्यागी यो मद्भक्तः स मे प्रियः || १२ १६ ||
12-16 anapeksah sucir daksha udasino gata-vyathah sarvarambha-parityagi yo mad-bhaktah sa me priyah
anapekṣaḥ śucirdakṣa udāsīno gatavyathaḥ sarvārambhaparityāgī yo madbhaktaḥ sa me priyaḥ Vereinfachte Transkription: anapeksah sucir daksha udasino gata-vyathah sarvarambha-parityagi yo mad-bhaktah sa me priyah iTrans: anapekshaH shuchirdaksha udaasiino gatavyathaH sarvaarambhaparityaagii yo madbhak{}taH sa me priyaH
12-16 Wer frei von Wünschen ist und wer dabei rein, klug, gleichmütig und frei von Schmerz, und wer allen Unternehmungen und Absichten entsagt – wer (so) Mir ergeben ist, dieser ruht in meiner Liebe
12-17 Devanagari Bhagavad Gita 12. Kapitel 17. Vers
यो न हृष्यति न द्वेष्टि न शोचति न काङ्क्षति | शुभाशुभपरित्यागी भक्तिमान्यः स मे प्रियः || १२ १७ ||
12-17 yo na hrsyati na dvesti na socati na kanksati subhasubha-parityagi bhaktiman yah sa me priyah
yo na hṛṣyati na dveṣṭi na śocati na kāṅkṣati śubhāśubhaparityāgī bhaktimānyaḥ sa me priyaḥ Vereinfachte Transkription: yo na hrsyati na dvesti na socati na kanksati subhasubha-parityagi bhaktiman yah sa me priyah iTrans: yo na hR^ishhyati na dveshhTi na shochati na kaaN^kshati shubhaashubhaparityaagii bhak{}timaanyaH sa me …