utsanna-kula-dharmāṇām – deren Familienordnungen (kula-dharma) vernichtet sind manuṣyāṇām – den Menschen janārdana – oh Janārdana „Bedränger der Menschen“ (Kṛṣṇa) narake – in der Hölle niyatam – gewiss vāsaḥ – ein Aufenthaltsort bhavati – ist iti – so anuśuśruma – haben wir (durch Überlieferung) gehört
अहो बत महत्पापं कर्तुं व्यवसिता वयम् | यद्राज्यसुखलोभेन हन्तुं स्वजनमुद्यताः ||१- ४५||
aho bata mahatpāpaṃ kartuṃ vyavasitā vayam yadrājyasukhalobhena hantuṃ svajanamudyatāḥ Vereinfachte Transkription: aho bata mahat papam kartum vyavasita vayam yad rajya-sukha-lobhena hantum sva-janam udyatah iTrans: aho bata mahatpaapa.n kartuM vyavasitaa vayam.h . yadraajyasukhalobhena hantuM svajanamudyataaH
यदि मामप्रतीकारमशस्त्रं शस्त्रपाणयः | धार्तराष्ट्रा रणे हन्युस्तन्मे क्षेमतरं भवेत् ||१- ४६||
yadi māmapratīkāram aśastraṃ śastrapāṇayaḥ dhārtarāṣṭrā raṇe hanyus tanme kṣemataraṃ bhavet Vereinfachte Transkription: yadi mam apratikaram ashastram shastra-panayah dhartarastra rane hanyus tan me kshemataram bhavet iTrans: yadi maamapratiikaaram ashastra.n shastrapaaNayaH . dhaartaraashhTraa raNe hanyus tanme kshemataraM bhavet.h
yadi – wenn mām – mich apratīkāram – ohne Gegenwehr aśastram – ohne Waffen śastra-pāṇayaḥ – mit Waffen (śastra) in den Händen dhārtarāṣṭrāḥ – die Söhne Dhṛtarāṣṭras raṇe – im Kampfe hanyuḥ – erschlügen tat – das me – mir kṣemataram – lieber bhavet – wäre
सञ्जय उवाच | एवमुक्त्वार्जुनः सङ्ख्ये रथोपस्थ उपाविशत् | विसृज्य सशरं चापं शोकसंविग्नमानसः ||१- ४७||
saṃjaya uvāca evamuktvārjunaḥ saṅkhye rathopastha upāviśat visṛjya saśaraṃ cāpaṃ śokasaṃvignamānasaḥ Vereinfachte Transkription: sanjaya uvaca evam uktvarjunah sankhye rathopastha upavisat visrjya sa-saram capam soka-samvigna-manasah iTrans: sa.njaya uvaacha . evamuk{}tvaarjunaH saN^khye rathopastha upaavishat.h . visR^ijya sashara.n chaapa.n shokasa.nvignamaanasaH
saṃjaya – Saṃjaya uvāca – sprach evam – so uktvā – nachdem gesprochen hatte arjunaḥ – Arjuna saṅkhye – auf dem Schlachtfeld ratha-upasthe – auf den Sitz (upastha) des Streitwagens (ratha) upāviśat – setzte er sich visṛjya – nachdem er fortgeworfen hatte sa-śaram – samt Pfeilen cāpam – den Bogen śoka-saṃvigna-mānasaḥ – mit von …
हरी ॐ तत्सदिति श्रीमद्भगवद्गीतासूपनिषत्सु ब्रह्मविद्यायां योगशास्त्रे श्रीकृष्णार्जुनसंवादे अर्जुनविषादयोगो नाम प्रथमोऽध्यायः ||१||
Dieses erste Kapitel endet mit einem bestimmten Vers, der sehr wahrscheinlich ursprünglich nicht aus der Mahabharata stammt, sondern von späteren Übersetzern eingefügt worden ist. Dieser Vers ist die Beschreibung der Bhagavad Gita. Es könnte sein, dass dieser Zusatz zum Schluss von Shankara geschrieben worden ist und …
संजय उवाच | तं तथा कृपयाविष्टमश्रुपूर्णाकुलेक्षणम् | विषीदन्तमिदं वाक्यमुवाच मधुसूदनः || २ १ ||
saṃjaya uvāca taṃ tathā kṛpayāviṣṭam aśrupūrṇākulekṣaṇam viṣīdantamidaṃ vākyam uvāca madhusūdanaḥ Vereinfachte Transkription: sanjaya uvaca tam tatha kripayavistam asru-purnakuleksanam visidantam idam vakyam uvaca madhusudanah iTrans: sa.njaya uvaacha . ta.n tathaa kR^ipayaavishhTam ashrupuurNaakulekshaNam.h . vishhiidantamida.n vaak{}yam uvaacha madhusuudanaH
saṃjaya – Saṃjaya uvāca – sprach tam – zu dem tathā – so kṛpayā – von Mitleid āviṣṭam – Überwältigten aśru-pūrṇa-ākula-īkṣaṇam – dessen Augen (īkṣaṇa) von Tränen (aśru) voll (pūrṇa) und verwirrt (ākula) waren viṣīdantam – dem Verzweifelten idam – diese vākyam – Worte uvāca – sprach madhusūdanaḥ – Madhusūdana „Madhuvernichter“ …
श्रीभगवानुवाच | कुतस्त्वा कश्मलमिदं विषमे समुपस्थितम् | अनार्यजुष्टमस्वर्ग्यमकीर्तिकरमर्जुन || २ २ ||
śrībhagavānuvāca kutastvā kaśmalamidaṃ viṣame samupasthitam anāryajuṣṭamasvargyam akīrtikaramarjuna Vereinfachte Transkription: sri-bhagavan uvaca kutas tva kasmalam idam visame samupasthitam anarya-justam asvargyam akirti-karam arjuna iTrans: shriibhagavaanuvaacha kutastvaa kashmalamida.n vishhame samupasthitam.h . anaaryajushhTamasvargyam akiirtikaramarjuna
śrī-bhagavān – der Erhabene uvāca – sprach kutaḥ – wieso tvā – dich kaśmalam – Verzweiflung idam – diese viṣame – in unpassender Weise samupasthitam – hat überkommen anārya-juṣṭam – bei einem Edlen (ārya) nicht erwünschte asvargyam – nicht in den Himmel führende akīrti-karam – Schande bringende arjuna – oh Arjuna
„Sri bhagavan uvaca“ bedeutet immer „sprach“. In der Bhagavad Gita kann man immer wieder den Begriff „Bhagavan“, was übersetzt „Gott“ heißt, finden. Insbesondere die Manifestation von Vishnu wurde als Bhagavan bezeichnet. In dieser Ausgabe wird es immer übersetzt mit den Worten: „Krishna sprach“. Man könnte auch …
क्लैब्यं मा स्म गमः पार्थ नैतत्त्वय्युपपद्यते | क्षुद्रं हृदयदौर्बल्यं त्यक्त्वोत्तिष्ठ परंतप || २ ३ ||
klaibyaṃ mā sma gamaḥ pārtha naitattvayyupapadyate kṣudraṃ hṛdayadaurbalyaṃ tyaktvottiṣṭha paraṃtapa Vereinfachte Transkription: klaibyam ma sma gamah partha naitat tvayy upapadyate ksudram hridaya-daurbalyam tyaktvottistha parantapa iTrans: k{}laibyaM maa sma gamaH paartha naitattvayyupapadyate . kshudra.n hR^idayadaurbalya.n tyak{}tvottishhTha para.ntapa
अर्जुन उवाच | कथं भीष्ममहं साङ्ख्ये द्रोणं च मधुसूदन | इषुभिः प्रतियोत्स्यामि पूजार्हावरिसूदन || २ ४ ||
arjuna uvāca kathaṃ bhīṣmamahaṃ saṅkhye droṇaṃ ca madhusūdana iṣubhiḥ pratiyotsyāmi pūjārhāvarisūdana Vereinfachte Transkription: arjuna uvaca katham bhismam aham sankhye dronam ca madhusudana isubhih pratiyotsyami pujarhav ari-sudana iTrans: arjuna uvaacha . kathaM bhiishhmamaha.n saaN^khye droNa.n cha madhusuudana . ishhubhiH pratiyotsyaami puujaarhaavarisuudana
arjuna – Arjuna uvāca – sprach katham – wie bhīṣmam – Bhīṣma aham – ich saṅkhye – in der Schlacht droṇam – Droṇa ca – und madhu-sūdana – oh Madhu-Vernichter (Kṛṣṇa) iṣubhiḥ – mit Pfeilen pratiyotsyāmi – soll ich bekämpfen pūjārhau – die beiden Verehrungswürdigen ari-sūdana – oh Bezwinger der Feinde (Kṛṣṇa)
Arjuna will von Krishna wissen, wie er gegen seine Lehrer kämpfen soll. Bhishma und Drona waren die Lehrer Arjunas. Von ihnen hatte er sowohl spirituelle Lektionen empfangen, als auch die Staatskunst gelernt. Ebenfalls lehrten sie ihn Waffen- und Heerkunst.
गुरूनहत्वा हि महानुभावान् श्रेयो भोक्तुं भैक्ष्यमपीह लोके | हत्वार्थकामांस्तु गुरूनिहैव भुञ्जीय भोगान् रुधिरप्रदिग्धान् || २ ५ ||
gurūnahatvā hi mahānubhāvān śreyo bhoktuṃ bhaikṣyamapīha loke hatvārthakāmāṃstu gurūnihaiva bhuñjīya bhogān rudhirapradigdhān Vereinfachte Transkription: gurun ahatva hi mahanubhavan sreyo bhoktum bhaiksyam apiha loke hatvartha-kamams tu gurun ihaiva bhunjiya bhogan rudhira-pradigdhan iTrans: guruunahatvaa hi mahaanubhaavaan.h shreyo bhok{}tuM bhaikshyamapiiha loke . hatvaarthakaamaa.nstu gurunihaiva bhuJN{}jiiya bhogaan.h rudhirapradigdhaan.h